kohut – Übersetzung – Keybot-Wörterbuch

Spacer TTN Translation Network TTN TTN Login Français English Spacer Help
Ausgangssprachen Zielsprachen
Keybot 15 Ergebnisse  biblebasicsonline.com
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
- "Ta kutsub taeva ülalt ja maa, et kohut mõista oma rahvale", Iisraelile (Laulud 50:4). See salm räägib iseenda eest.
- "II appellera les cieux d’en haut, et la terre, pour qu’il puisse juger Son peuple" d’Israël (Psaume 50:4). Cela se passe de commentaires.
"神はその民(イスラエル)を裁くために、上なる天及び地に呼びかけた"(詩.50:4)。これはそれ自体(イスラエル)に対して話しています。
"Hy roep na die hemel daarbo, en na die aarde, om sy volk te oordeel" (Psalm 50:4). Dis baie duidelik waaroor dit gaan.
-"(On) Doziva nebo ozgo i zemlju, da sudi narodu svojemu" (Ps.50:4). Ovo govori samo za sebe.
- "Hívja az eget odafent, és a földet, mert ítélni akarja népét", Izráelt (Zsolt.50:4). Ez a vers önmagáért beszél.
- "Jis šaukia dangų iš aukštybių ir žemę, kad galėtų teisti savo tautą Izraelį" (Ps 50:4). Čia komentarai nereikalingi.
-"Он ќе ги повика небото и земјата, за да му суди на Својот народ" на Израел (Пс.49:4) ). Тоа говори само за себе.
Ataziita mbingu zilizo juu, na nchi pia awahukumu watu wake" Israeli (Zab. 50:4) huu wajisema wenyewe.
  Piibli Alused Peatükk 4...  
Kes tõuseb üles ja kelle üle mõistetakse kohut?
Un luogo per la gente malvagia
キリストの裁きの座に対して知っていることを話なさい。
Wie sal opgewek en geoordeel word?
Tko će biti uskrsnut i suđen?
Et sted, hvor onde folk kommer hen
Ki lesz feltámasztva és megítélve?
Kas bus prikeltas ir teisiamas?
Кои ќе бидат воскреснати и судени?
Ni nani watakao fufuliwa na kuhukumiwa
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
- "Päeval, kui Jumal kohut mõistab inimeste salajaste asjade üle Kristuse Jeesuse läbi minu evangeeliumi järele" (Roomlastele 2:16). Õpetus kohtupidamise kohast ja vastutusest on järelikult "esmaseks printsiibiks" - vaata samuti Apostlite teod 24:25; Heebrealastele 6:1,2.
Die idee dat die besnydenis nodig was vir saligheid word deur Paulus beskryf as 'n "ander evangelie" (Galasiërs 1:6). Om dus te weet dat ons nie die Wet van Moses moet onderhou nie (bv. die Sabbat), is deel van die verstaan van die ware Evangelie.
-"Po mojem evanđelju (tj. onom koje je Pavao propovijedao), Bog (će) po Isusu Kristu suditi ono što je skriveno u ljudima" (Rim.2:16). Nauk o sudu i odgovornosti se stoga smatra 'prvim načelom' - vidi i Djela 24:25; Heb.6:1,2.
- "…megítéli Isten az emberek rejtett gondolatait az én evangéliumom szerint Krisztus Jézus által" (azaz az egyetlen szerint, amelyről Pál is prédikált; Róm 2:16). Az útolsó ítélet és a felelősségre vonás doktrínáit tehát úgy tartották számon, mint ‘elsőszámú alapelveket’ - Ld. még ApCsel 24:25; Zsid.6:1,2.
- "Dievas per Jėzų Kristų teis žmonių slėpinius, kaip sako mano (t.y. Pauliaus paskelbta) Evangelija" (Rom 2:16). Taigi mokymas apie teismą bei atsakomybę buvo priskiriamas prie "pagrindinių dalykų" (tikėjimo pradmenų) - žr. taip pat Apd 24:25; Žyd 5:12; 6:1,2.
-"според моето благовестие (т.е. она што го проповедаше Павле; Рим.2: 16), Бог преку Исуса Христа ќе ги суди тајните на луѓето". Учењето за судот и одговорноста е према тоа земено во обзир како 'прво начело'- види исто Дела 24:25; Евр.6:1,2.
-"Mungu atazihukumu siri za wanadamu, sawa sawa na Injili yangu" (yaani, ile moja aliyoihubiri Paulo; Rum 2:16). Mafunzo ya kiti cha hukumu na kuhusika kwa sababu hiyo yamepimwa kuwa ni ‘jambo la kwanza’ tazama pia Matendo ya Mitume 24:25, Ebra. 6:1,2.
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
Kuid jumalavaimne apostel Paulus räägib sageli "ülestõusmisest" "elu ülestõusmise" mõttes - õilsate ülestõusmisest, kes saavad igavese elu peale kohut. Ta mõistis muidugi, "et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine" (Apostlite teod 24:15).
Cependant, l’apôtre inspire Paul nous parle souvent de "la résurrection" dans le sens de "la résurrection à la vie" - la résurrection des justes, qui recevront alors la vie éternelle après jugement. Il savait évidemment "qu’il y aura une résurrection des morts, à la fois des justes et des injustes" (Actes 24:15). Il aurait été au courant que les responsables "sortiront (de la tombe); ceux qui ont fait le bien, à la résurrection de la vie; et ceux qui ont fait le mal, à la résurrection de la condamnation" (Jean 5:29).
Die geesvervulde apostel Paulus skryf gereeld van "die opstanding" in die sin van "die opstanding tot die lewe" – die opstanding van die geregtiges wat dan die ewige lewe sal ontvang na die oordeel. Hy het natuurlik begryp "dat daar 'n opstanding sal wees van die dode, regverdiges sowel as onregverdiges" (Handelinge 24:15). Hy was deeglik bewus dat die verantwoordelikes "sal uitgaan (uit die graf), die wat goed gedoen het, tot die opstanding van die lewe, en die wat kwaad gedoen het, tot die opstanding van die veroordeling (Johannes 5:29)."
Međutim, nadahnuti apostol Pavao često govori o "uskrsnuću" u smislu "uskrsnuće života" - uskrsnuće pravednih, koji će zatim dobiti život vječni nakon suda. On je, dakako, shvaćao "da će biti vaskrsenije mrtvima, i pravednicima i grješnicima" (Djela 24:15 Karadžić). On je bio svjestan da će odgovorni "izići (iz groba): koji su dobro činili - na uskrsnuće života, a koji su radili zlo - na uskrsnuće osude" (Iv.5:29).
Pál apostol gyakran beszél a ‘feltámadásról’ úgy, mint az ‘élet feltámadásáról’ - az igazságosak feltámadásáról, akik az ítélet után elnyerik az örök életet. Természetesen tudta, hogy "lesz feltámadásuk mind az igazaknak, mind a gonoszoknak" (ApCsel.24:15). Tudatában volt annak, hogy a felelősségre vonhatóak "…kijönnek (a sírgödörből). Akik a jót tették az életre támadnak fel; akik pedig a rosszat cselekedték, az ítéletre támadnak fel" (Jn.5:29).
Tarp kitko, įkvėptas apaštalas Paulius dažnai kalba apie "prisikėlimą" kaip apie "gyvenimo prsikėlimą", turėdamas omenyje prisikėlimą tų teisiųjų, kurie po teismo paveldės amžinąjį gyvenimą. Žinoma, jis suprato, kad "įvyks teisiųjų ir neteisiųjų prisikėlimas" (Apd 24:15). Jis suvokė, jog atsakingieji "išeis (iš kapo), tie kurie darė gera, gyvenimo prisikėlimui; tie, kurie darė bloga, teismo prisikėlimui" (Jn 5:29).
Меѓутоа, вдахновениот апостол Павле често говори за ‘воскресението’ во смисла на "воскреснување во живот", воскреснување на праведните, кои потоа ќе примат вечен живот по судот. Тој разбираше, секако, "оти ќе има воскресение на мртвите, на праведните и неправедните" (Дела 24:15). Тој знаеше дека одговорните "ќе излезат (од гроб): кои правеле добро ќе воскреснат за живот, а кои правеле зло, ќе воскреснат за" осуда (Јв.5:29).
Walakini, mtume Paulo mvuviwa mara nyingi anataja "Ufufuo" katika maana ya "kufufuliwa uhai" - ufufuo wa wenye haki kisha watapata uzima wa milele baada ya hukumu. kwa kweli alifahamu "kuwa kutakuwa na ufufuo wa wafu, wenye haki na wasio na haki" (Mdo. 24: 15).alikuwa anajua ya kwamba wenye wajibu "Watatoka (makaburini); Waliofanya mema, kwa ufufuo wa kupewa uzima; na walio fanya mabaya, kwa ufufuo wa hukumu" (Yoh. 5:29).
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
Me näitasime, et igavene elu ja üleminek Jumala looduks, antakse õndsatele peale kohut. Kristus tõstab üles esmajärjekorras kohtu ees vastutavaid ja mõistab nende üle kohut, peale seda, kui nad kõik on kogunenud tema ette.
On a montré que la vie éternelle et la nature de Dieu sont accordées aux fidèles après le jugement. Le Christ va en premier ressusciter ceux qui sont responsables devant Dieu, et ensuite les rassembler à son tribunal pour les juger. Vu que la récompense de la nature immortelle est donnée après jugement, il s’ensuit donc que tous ceux qui sont ressuscités ne peuvent être immortels déjà. S’ils étaient ressuscités avec un corps immortel, alors il n’y aurait pas besoin d’un tribunal de jugement pour dispenser les récompenses.
Ons het aangetoon dat die ewige lewe en die verandering na God se natuur geskenk word aan die gelowiges met die oordeel. Christus sal eerste diegene opwek wat verantwoordelik is tot sy oordeel, en hulle dan oordeel nadat hulle na hom versamel is. Aangesien die beloning van 'n onsterflike natuur gegee gaan word by die oordeel, volg dit dat almal wat opgewek word eerstens 'n sterflike natuur sal hê. Indien hulle reeds met onsterflike liggame opgewek word is daar geen rede vir die regterstoel waar hierdie beloning uitgedeel gaan word nie.
Pokazali smo da se vječni život i izmjena u Božju prirodu dodjeljuju vjernicima nakon suda. Krist će prvo uskrsnuti one odgovorne njegovu sudu, i onda će im suditi nakon njihova okupljanja k njemu. Budući da se nagrada besmrtne prirode daje kod suda, slijedi da oni koji su uskrsnuti imaju smrtnu prirodu prije svega. Ako su oni uskrsnuti besmrtnim tijelima, onda nema nikakva razloga za sudačku stolicu kod koje bi se dijelile nagrade.
A hűségesek elnyerik az örök életet, és az Isten természetéhez való hasonulást az ítélet után. Krisztus először is feltámasztja azokat, akik ennél az ítéletnél felelősségre vonhatóak, majd miután maga köré gyűjtötte, megítéli őket. A halhatatlan természet jutalma az ítéletkor adatik, tehát mindazok, akik feltámadnak halandó természetűek lesznek. Ha halhatatlan testtel lennének feltámasztva, akkor az ítélet elvesztené a célját, ahol a jutalom kiosztása fog történni.
Jau esame išsiaiškinę, kad amžinąjį gyvenimą ir dievišką prigimtį tikintieji įgys tik po teismo. Pirmiausia Kristus prikels tuos, kurie atsakingi prieš Dievo teismą, ir juos teis, kai visi susirinks prie jo. Kadangi nemirtingą prigimtį mes įgysime tik po teismo, iš to seka, kad visi prikeltieji turės mirtingąją prigimtį. Jeigu jie prisikeltų su nemirtinga prigimtimi, tai nebūtų jokios prasmės laukti apdovanojimo teismo metu.
Ние покажавме дека вечниот живот и претворувањето во Божја природа се доделуваат на верните по судот. Христос прво ќе ги воскресне оние одговорните на неговиот суд, потоа ќе ги суди откако ќе бидат собрани при него. Бидејќи наградата на бесмртна природа се дава по судењето, следува дека сите кои се воскреснати имаат смртна природа пред се. Ако се тие воскреснати со бесмртни тела, тогаш ќе нема причина за судот кај што ќе се делат наградите.
Tumeonyesha kwamba uzima wa milele na kubadilika kuwa na mwili wa Uungu utatolewa na kupewa waaminifu baada ya hukumu. Kwanza Kristo atawafufua walio na wajibu kwake; na kisha kuwahukumu baada ya kuwa wamekusanyika kwake kwa kuwa mwili usiokufa watapewa kwenye hukumu, kinachofuata ni kwamba wote waliofufuliwa kwanza wanakuwa na mwili unaokufa. kama wamefufuliwa wakiwa na miili isiyokufa, basi hakuna sababu ya kiti cha hukumu ambako thawabu zitatolewa.
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
Me näitasime, et igavene elu ja üleminek Jumala looduks, antakse õndsatele peale kohut. Kristus tõstab üles esmajärjekorras kohtu ees vastutavaid ja mõistab nende üle kohut, peale seda, kui nad kõik on kogunenud tema ette.
On a montré que la vie éternelle et la nature de Dieu sont accordées aux fidèles après le jugement. Le Christ va en premier ressusciter ceux qui sont responsables devant Dieu, et ensuite les rassembler à son tribunal pour les juger. Vu que la récompense de la nature immortelle est donnée après jugement, il s’ensuit donc que tous ceux qui sont ressuscités ne peuvent être immortels déjà. S’ils étaient ressuscités avec un corps immortel, alors il n’y aurait pas besoin d’un tribunal de jugement pour dispenser les récompenses.
Ons het aangetoon dat die ewige lewe en die verandering na God se natuur geskenk word aan die gelowiges met die oordeel. Christus sal eerste diegene opwek wat verantwoordelik is tot sy oordeel, en hulle dan oordeel nadat hulle na hom versamel is. Aangesien die beloning van 'n onsterflike natuur gegee gaan word by die oordeel, volg dit dat almal wat opgewek word eerstens 'n sterflike natuur sal hê. Indien hulle reeds met onsterflike liggame opgewek word is daar geen rede vir die regterstoel waar hierdie beloning uitgedeel gaan word nie.
Pokazali smo da se vječni život i izmjena u Božju prirodu dodjeljuju vjernicima nakon suda. Krist će prvo uskrsnuti one odgovorne njegovu sudu, i onda će im suditi nakon njihova okupljanja k njemu. Budući da se nagrada besmrtne prirode daje kod suda, slijedi da oni koji su uskrsnuti imaju smrtnu prirodu prije svega. Ako su oni uskrsnuti besmrtnim tijelima, onda nema nikakva razloga za sudačku stolicu kod koje bi se dijelile nagrade.
A hűségesek elnyerik az örök életet, és az Isten természetéhez való hasonulást az ítélet után. Krisztus először is feltámasztja azokat, akik ennél az ítéletnél felelősségre vonhatóak, majd miután maga köré gyűjtötte, megítéli őket. A halhatatlan természet jutalma az ítéletkor adatik, tehát mindazok, akik feltámadnak halandó természetűek lesznek. Ha halhatatlan testtel lennének feltámasztva, akkor az ítélet elvesztené a célját, ahol a jutalom kiosztása fog történni.
Jau esame išsiaiškinę, kad amžinąjį gyvenimą ir dievišką prigimtį tikintieji įgys tik po teismo. Pirmiausia Kristus prikels tuos, kurie atsakingi prieš Dievo teismą, ir juos teis, kai visi susirinks prie jo. Kadangi nemirtingą prigimtį mes įgysime tik po teismo, iš to seka, kad visi prikeltieji turės mirtingąją prigimtį. Jeigu jie prisikeltų su nemirtinga prigimtimi, tai nebūtų jokios prasmės laukti apdovanojimo teismo metu.
Ние покажавме дека вечниот живот и претворувањето во Божја природа се доделуваат на верните по судот. Христос прво ќе ги воскресне оние одговорните на неговиот суд, потоа ќе ги суди откако ќе бидат собрани при него. Бидејќи наградата на бесмртна природа се дава по судењето, следува дека сите кои се воскреснати имаат смртна природа пред се. Ако се тие воскреснати со бесмртни тела, тогаш ќе нема причина за судот кај што ќе се делат наградите.
Tumeonyesha kwamba uzima wa milele na kubadilika kuwa na mwili wa Uungu utatolewa na kupewa waaminifu baada ya hukumu. Kwanza Kristo atawafufua walio na wajibu kwake; na kisha kuwahukumu baada ya kuwa wamekusanyika kwake kwa kuwa mwili usiokufa watapewa kwenye hukumu, kinachofuata ni kwamba wote waliofufuliwa kwanza wanakuwa na mwili unaokufa. kama wamefufuliwa wakiwa na miili isiyokufa, basi hakuna sababu ya kiti cha hukumu ambako thawabu zitatolewa.
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
Me siseneme Jumala Riiki, otsekohe, peale kohut (Matteuse 25:34); järelikult, õndsad ei viibi Jumala Riigis enne kohut. "Liha ja veri ei või pärida Jumala Riiki (seepärast) ... me kõik muutume ... Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surev riietuma surematusega" (1Korintlastele 15:50,51,53).
Nous entrons dans le Royaume de Dieu directement après le tribunal du jugement (Matthieu 25:34); les fidèles ne sont donc pas dans le royaume de Dieu avant le jugement. "La chair et le sang ne peuvent pas hériter du Royaumc de Dieu (alors)... nous serons tous changés... Car ce corruptible doit se revêtir d’incorruption, et ce mortel doit se revêtir d’immortalité" (1 Corinthiens 15:50-51, 53). Il s’ensuit que ce changement de nature, de la mortelle à l’immortelle, a lieu au tribunal du jugement, étant donné que c’est de là où nous entrons dans le Royaume.
私たちはその裁きを受けた後ただちに神の国に入ります(マタ.25:34)。従って忠誠的信者でもその裁きがある迄は神の国に入ることが出来ません。"肉と血とは神の国を継ぐことが出来ないのです。... またたく間に、一瞬に変えられる。... なぜなら、この朽ちるものは必ず朽ちない者を着、この死ぬものは必ず死なないものを着ることになるからである"(コリ前.15:50、51、53)。死ぬべきものから死なないものにならなければ神の国に入れないから、その本性の変りは裁きの座において起こるのです。
Ons betree die Koninkryk van God direk na ons verskyning voor die oordeelstoel (Mattheüs 25:34); die gelowiges betree dus nie die Koninkryk voor die oordeel nie. "Maar dit verklaar ek, broeders, dat vlees en bloed die koninkryk van God nie kan beërwe nie …….. maar ons sal almal verander word…..Want hierdie verganklike moet met onverganklikheid beklee word, en hierdie sterflike moet met onsterflikheid beklee word" (1 Korinthiërs15:50,51,53). Dit volg dan dat hierdie verandering van ons natuur, van verganklik na onverganklik, plaasvind by die oordeelstoel omdat dit daar is waar ons die Koninkryk sal betree.
Mi ulazimo u Kraljevstva Božjega odmah nakon suda (Mt.25:34); vjernici nisu stoga u Božjem Kraljevstvu prije suda. "Tijelo i krv ne mogu baštiniti kraljevstva Božjega (znači)... svi ćemo se izmijeniti... Jer ovo raspadljivo treba da se obuče u neraspadljivost i ovo smrtno da se obuče u besmrtnost" (1Kor.15:50,51,53). Slijedi da ova promjena prirode, iz smrtne u besmrtnu, nastaje kod suda, budući da tada ulazimo u Kraljevstvu.
Közvetlenül az ítélet után belépünk Isten Országába (Mt.25:34), így a hűségesek nem lehetnek Isten Országában az ítéletet megelőzően. "Test és vér nem örökölheti Isten országát... mindnyájan el fogunk változni... e romlandó testnek romolhatatlanságba kell költöznie, és e halandónak halhatatlanságba" (1Kor.15:50,51,53). Tehát a természet megváltozása a halandóból a halhatatlanságba az ítélőszéknél fog megtörténni, vagyis csak ekkor mehetünk be Isten Országba.
Mes įžengsime į Dievo Karalystę iš karto po teismo (Mt 25:34); teisieji nebus Dievo Karalystėje prieš teismą. "Kūnas ir kraujas negali paveldėti Dievo karalystės... visi būsime perkeisti... nes šitas gendamasis turi apsivilkti negendamumu ir šitas mirtingasis apsivilkti nemirtingumu" (1 Kor 15:50,51,53). Tai reikštų, kad prigimties pasikeitimas iš mirtingos į nemirtingąją įvyks teismo vietoje, kadangi į Dievo Karalystę mes įžengsime būtent iš ten.
Ние влегуваме во Божјото царство веднаш по судот (Мт.25:34); верните према тоа не се во Божјото царство пред судот. "Телото и крвта не можат да го наследат царството Божјо... а ние ќе се измениме... распадливото треба да се облече во нераспадливо, а смртното- да се облече во бесмртно" (1Кор.15:50,51,53). Следува дека смената на природа, од смртна во бесмртна, настанува кај судот, бидејќи тогаш влегуваме во царството.
Tunaingia ufalme wa Mungu moja kwa moja baada ya kiti cha hukumu (Math. 25:34); basi waaminifu hawawi katika ufalme wa Mungu kabla ya hukumu. "Nyama na damu haziwezi kurithi ufalme wa Mungu (basi) …. Lakini sote tutabadilika …. Maana sharti huu uharibikao uvae kutoharibika, nao huu wa kufa uvae kutokufa" (1Kor. 15: 50,51, 53). kifuatacho ni kuwa badiliko hili la mwili, toka kufa hadi kutokufa, linatolewa kwenye kiti cha hukumu, kwa kuwa ndipo tunaingia ufalme.
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
Me näitasime, et igavene elu ja üleminek Jumala looduks, antakse õndsatele peale kohut. Kristus tõstab üles esmajärjekorras kohtu ees vastutavaid ja mõistab nende üle kohut, peale seda, kui nad kõik on kogunenud tema ette.
On a montré que la vie éternelle et la nature de Dieu sont accordées aux fidèles après le jugement. Le Christ va en premier ressusciter ceux qui sont responsables devant Dieu, et ensuite les rassembler à son tribunal pour les juger. Vu que la récompense de la nature immortelle est donnée après jugement, il s’ensuit donc que tous ceux qui sont ressuscités ne peuvent être immortels déjà. S’ils étaient ressuscités avec un corps immortel, alors il n’y aurait pas besoin d’un tribunal de jugement pour dispenser les récompenses.
Ons het aangetoon dat die ewige lewe en die verandering na God se natuur geskenk word aan die gelowiges met die oordeel. Christus sal eerste diegene opwek wat verantwoordelik is tot sy oordeel, en hulle dan oordeel nadat hulle na hom versamel is. Aangesien die beloning van 'n onsterflike natuur gegee gaan word by die oordeel, volg dit dat almal wat opgewek word eerstens 'n sterflike natuur sal hê. Indien hulle reeds met onsterflike liggame opgewek word is daar geen rede vir die regterstoel waar hierdie beloning uitgedeel gaan word nie.
Pokazali smo da se vječni život i izmjena u Božju prirodu dodjeljuju vjernicima nakon suda. Krist će prvo uskrsnuti one odgovorne njegovu sudu, i onda će im suditi nakon njihova okupljanja k njemu. Budući da se nagrada besmrtne prirode daje kod suda, slijedi da oni koji su uskrsnuti imaju smrtnu prirodu prije svega. Ako su oni uskrsnuti besmrtnim tijelima, onda nema nikakva razloga za sudačku stolicu kod koje bi se dijelile nagrade.
A hűségesek elnyerik az örök életet, és az Isten természetéhez való hasonulást az ítélet után. Krisztus először is feltámasztja azokat, akik ennél az ítéletnél felelősségre vonhatóak, majd miután maga köré gyűjtötte, megítéli őket. A halhatatlan természet jutalma az ítéletkor adatik, tehát mindazok, akik feltámadnak halandó természetűek lesznek. Ha halhatatlan testtel lennének feltámasztva, akkor az ítélet elvesztené a célját, ahol a jutalom kiosztása fog történni.
Jau esame išsiaiškinę, kad amžinąjį gyvenimą ir dievišką prigimtį tikintieji įgys tik po teismo. Pirmiausia Kristus prikels tuos, kurie atsakingi prieš Dievo teismą, ir juos teis, kai visi susirinks prie jo. Kadangi nemirtingą prigimtį mes įgysime tik po teismo, iš to seka, kad visi prikeltieji turės mirtingąją prigimtį. Jeigu jie prisikeltų su nemirtinga prigimtimi, tai nebūtų jokios prasmės laukti apdovanojimo teismo metu.
Ние покажавме дека вечниот живот и претворувањето во Божја природа се доделуваат на верните по судот. Христос прво ќе ги воскресне оние одговорните на неговиот суд, потоа ќе ги суди откако ќе бидат собрани при него. Бидејќи наградата на бесмртна природа се дава по судењето, следува дека сите кои се воскреснати имаат смртна природа пред се. Ако се тие воскреснати со бесмртни тела, тогаш ќе нема причина за судот кај што ќе се делат наградите.
Tumeonyesha kwamba uzima wa milele na kubadilika kuwa na mwili wa Uungu utatolewa na kupewa waaminifu baada ya hukumu. Kwanza Kristo atawafufua walio na wajibu kwake; na kisha kuwahukumu baada ya kuwa wamekusanyika kwake kwa kuwa mwili usiokufa watapewa kwenye hukumu, kinachofuata ni kwamba wote waliofufuliwa kwanza wanakuwa na mwili unaokufa. kama wamefufuliwa wakiwa na miili isiyokufa, basi hakuna sababu ya kiti cha hukumu ambako thawabu zitatolewa.
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
Me siseneme Jumala Riiki, otsekohe, peale kohut (Matteuse 25:34); järelikult, õndsad ei viibi Jumala Riigis enne kohut. "Liha ja veri ei või pärida Jumala Riiki (seepärast) ... me kõik muutume ... Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surev riietuma surematusega" (1Korintlastele 15:50,51,53).
Nous entrons dans le Royaume de Dieu directement après le tribunal du jugement (Matthieu 25:34); les fidèles ne sont donc pas dans le royaume de Dieu avant le jugement. "La chair et le sang ne peuvent pas hériter du Royaumc de Dieu (alors)... nous serons tous changés... Car ce corruptible doit se revêtir d’incorruption, et ce mortel doit se revêtir d’immortalité" (1 Corinthiens 15:50-51, 53). Il s’ensuit que ce changement de nature, de la mortelle à l’immortelle, a lieu au tribunal du jugement, étant donné que c’est de là où nous entrons dans le Royaume.
私たちはその裁きを受けた後ただちに神の国に入ります(マタ.25:34)。従って忠誠的信者でもその裁きがある迄は神の国に入ることが出来ません。"肉と血とは神の国を継ぐことが出来ないのです。... またたく間に、一瞬に変えられる。... なぜなら、この朽ちるものは必ず朽ちない者を着、この死ぬものは必ず死なないものを着ることになるからである"(コリ前.15:50、51、53)。死ぬべきものから死なないものにならなければ神の国に入れないから、その本性の変りは裁きの座において起こるのです。
Ons betree die Koninkryk van God direk na ons verskyning voor die oordeelstoel (Mattheüs 25:34); die gelowiges betree dus nie die Koninkryk voor die oordeel nie. "Maar dit verklaar ek, broeders, dat vlees en bloed die koninkryk van God nie kan beërwe nie …….. maar ons sal almal verander word…..Want hierdie verganklike moet met onverganklikheid beklee word, en hierdie sterflike moet met onsterflikheid beklee word" (1 Korinthiërs15:50,51,53). Dit volg dan dat hierdie verandering van ons natuur, van verganklik na onverganklik, plaasvind by die oordeelstoel omdat dit daar is waar ons die Koninkryk sal betree.
Mi ulazimo u Kraljevstva Božjega odmah nakon suda (Mt.25:34); vjernici nisu stoga u Božjem Kraljevstvu prije suda. "Tijelo i krv ne mogu baštiniti kraljevstva Božjega (znači)... svi ćemo se izmijeniti... Jer ovo raspadljivo treba da se obuče u neraspadljivost i ovo smrtno da se obuče u besmrtnost" (1Kor.15:50,51,53). Slijedi da ova promjena prirode, iz smrtne u besmrtnu, nastaje kod suda, budući da tada ulazimo u Kraljevstvu.
Közvetlenül az ítélet után belépünk Isten Országába (Mt.25:34), így a hűségesek nem lehetnek Isten Országában az ítéletet megelőzően. "Test és vér nem örökölheti Isten országát... mindnyájan el fogunk változni... e romlandó testnek romolhatatlanságba kell költöznie, és e halandónak halhatatlanságba" (1Kor.15:50,51,53). Tehát a természet megváltozása a halandóból a halhatatlanságba az ítélőszéknél fog megtörténni, vagyis csak ekkor mehetünk be Isten Országba.
Mes įžengsime į Dievo Karalystę iš karto po teismo (Mt 25:34); teisieji nebus Dievo Karalystėje prieš teismą. "Kūnas ir kraujas negali paveldėti Dievo karalystės... visi būsime perkeisti... nes šitas gendamasis turi apsivilkti negendamumu ir šitas mirtingasis apsivilkti nemirtingumu" (1 Kor 15:50,51,53). Tai reikštų, kad prigimties pasikeitimas iš mirtingos į nemirtingąją įvyks teismo vietoje, kadangi į Dievo Karalystę mes įžengsime būtent iš ten.
Ние влегуваме во Божјото царство веднаш по судот (Мт.25:34); верните према тоа не се во Божјото царство пред судот. "Телото и крвта не можат да го наследат царството Божјо... а ние ќе се измениме... распадливото треба да се облече во нераспадливо, а смртното- да се облече во бесмртно" (1Кор.15:50,51,53). Следува дека смената на природа, од смртна во бесмртна, настанува кај судот, бидејќи тогаш влегуваме во царството.
Tunaingia ufalme wa Mungu moja kwa moja baada ya kiti cha hukumu (Math. 25:34); basi waaminifu hawawi katika ufalme wa Mungu kabla ya hukumu. "Nyama na damu haziwezi kurithi ufalme wa Mungu (basi) …. Lakini sote tutabadilika …. Maana sharti huu uharibikao uvae kutoharibika, nao huu wa kufa uvae kutokufa" (1Kor. 15: 50,51, 53). kifuatacho ni kuwa badiliko hili la mwili, toka kufa hadi kutokufa, linatolewa kwenye kiti cha hukumu, kwa kuwa ndipo tunaingia ufalme.
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
Kurjategija oli teadlik Evangeeliumist ja "Jumala Riigist", millest Jeesus kuulutas (Matteuse 4:23), teadis, et saabub kohtupäev Kuningriigi taastamisel, ja sellepärast palus ta Jeesust, teda meenutada. Mõistes, et Jeesus tõuseb surnuist üles ja hakkab sel päeval kohut mõistma, tunnistas ta, et pääsemine ja kohus, ülestõusmispäeval, kõlavad Kristuse suust.
5) - Le voleur demandait à Jésus de se rappeler de lui en bien lorsqu’il retournerait "dans" son Royaume (R.S.V.). Le voleur n’était donc pas ignorant de l’Évangile du Royaume de Dieu, que Jésus avait prêché (Matthieu 4:23). Il savait qu’il y aurait un jour de jugement à l’établissement de ce Royaume; et par conséquent, il demandait à Jésus, dont il savait qu’il serait ressuscité d’entre les morts pour être le juge en ce jour-là, de se rappeler de lui en bien. Le voleur n’était donc pas un ignorant; il reconnaissait que la décision du salut au jour de la résurrection et du jugement viendrait de la bouche du Christ, qui était là près de lui pendu à la croix. Quelle foi!
5.その犯罪者は「あなたが御国においでになる時、私を思い出してください」とイエスに要請しました。従ってその犯罪者はイエスが教えた神の国に関する福音に無知でなかったのでした(マタ.4:23)。彼はその国が設立される時に裁きがあることと、イエスが死者から起き上りその裁きの審判者となることを知っていたので、その時自分を思い出して下さいとイエスに要請してのでした。その犯罪者は確かに福音に無知でなかったのでした。彼は復活と裁きの日キリストの口から宣言される救いがあることを認定していました。
Die dief het Jesus gevra om hom te onthou wanneer hy (Jesus) in sy Koninkryk sou kom. Hy het dus geweet van die Evangelie van die Koninkryk van God wat Jesus verkondig het (Mattheus 4:23). Hy het ook geweet dat daar 'n oordeelsdag sou wees. Hy was definitief nie oningelig nie. Hy het geweet dat verlossing in die dag van die opstanding en deur die oordeel van Christus gebring sou word.
5. Lopov je pitao Isusa da ga se sjeti, kad se Isus vrati "u kraljevstvo svoje". Lopov stoga nije bio neupućen u evanđelje Kraljevstva Božjeg koje je Isus propovijedao (Mt.4:23). Znao je da će biti sudnjeg dana kod utemeljenja toga Kraljevstva, i stoga je pitao Isusa, za kojeg je znao da će uskrsnuti od mrtvih da konačno bude sudac u taj dan, da ga se sjeti zauvijek. Lopov sigurno nije bio neupućen; on je prepoznao da će spasenje u dan uskrsnuća i suda biti objavljeno s Kristovih usana.
5. A gonosztevő kérte Jézust, hogy emlékezzen meg róla, amikor eljön az ő Királyságában. A gonosztevő tehát nem volt tudatlan Isten Országának az evangéliuma felől, amelyről Jézus prédikált (Mt.4:23). Tudta, hogy lesz egy ítéleti nap ennek a Királyságnak a megalapításakor, és ezért kérte Jézust, akiről tudta, hogy fel fog támadni a halottak közül, hogy végül ő lehessen a bíró az ítéletnapján, hogy emlékezzen meg róla. A gonosztevő bizonyosan nem volt tudatlan ezek felől a dolgok felől, felismerte, hogy az üdvösség elnyerése, amely a feltámadás és az ítélet napján történhet meg, Krisztus által volt meghirdetve.
5. Piktadarys prašė Jėzaus prisimintį jį geruoju, kuomet Jėzus sugrįš "į" savo Kararystę. Taigi piktadarys žinojo apie Jėzaus skelbtą Dievo Karalystės Evangeliją (Mt 4:23). Jis žinojo, kad prieš įkuriant tą Karalystę ateis teismo diena, todėl paprašė Jėzaus prisiminti jį tada geruoju, nes jis taip pat suprato, jog Jėzus prisikels iš numirusių ir galiausiai tą dieną teis visus. Piktadarys tikrai nebuvo neišmanėliu; jis pripažino, jog atėjus prisikėlimo ir teismo dienai išgelbėjimą savo lūpomis paskelbs Kristus.
5. Крадецот го праша Исуса да се сети на него, кога Исус ќе дојде "во царството Свое". Према тоа тој не беше незапознат со евангелието за царството Божјо кое Исус го проповедаше (Мт. 4:23). Тој знаеше дека ќе има суден ден при уредувањето на царството, и затоа го замоли Исуса, за кој знаеше дека ќе воскресне и ќе е конечно судија во тој ден, да го запомни. Крадецот сигурно не беше незапознат; тој увиде дека спасението во денот на воскресението и судот ќе биде објавено од устата Христова.
Mnyang’anyi alimwomba Yesu amkumbuke kwa mema hapo Yesu akirudi "katika" Ufalme wake (R.S.V). Kwa hiyo mnyang’anyi hakuwa mjinga wa kutojua Injili ya Ufalme wa Munngu aliyokuwa Yesu anahubiri(Math 4:23). Alijua ya kwamba itakuwepo siku ya hukumu wakati wa kuanzishwa kwa Ufalme huo, na kwa sababu hii alimwomba Yesu, aliyemjua atafufuka katika wafu na hatimaye kufanya hukumu siku hiyo, amkumbuke kwa wema. Bila shaka yule mnyang’anyi hakuwa mtu asiyejua; alitambua ya kwamba wokovu katika siku ya ufufuo na hukumu utatamkwa toka midomo ya Kristo.`
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
Kui aga natuke hiljem peale seda mõisteti Pauluse üle kohut, see sama loogika innustas jätkuvalt tema kindlat usku tulevikule: "kõneles ta õigusest ja kasinusest ja tulevasest kohtust" sellise läbitungiva selgusega, et isegi küüniline, tahaplaanile lükatud kohtunik "ehmus" (Apostlite teod 24:25).
この学習で熟考して見た通り、福音の基本教理を伝道するにおいて、パウロは"聖書を引用して論じ合い、「メシアは必ず苦しみを受け、死者の中から復活することになっていた」と、また「このメシアは私が伝えているイエスである」と説明し、論証しました"(使.17:2、3)。それは体系的であり、論理的聖書解説であります。またその文章の序文には"パウロはいつものように、...論証した"と書かれています。従ってこれは彼の通常的伝道方法でした(使.18:19を見よ)。彼がコリントでの伝道大運動の間も、"パウロは安息日ごとに会堂で論じ、ユダヤ人やギリシャ人の説得に努めていた。... しかし、彼らが反抗し、..."(使.18:4ー6)と話しています。聖書を根拠したパウロの論証の説得過程を受けた人たちが改宗されました。そこには'イエスに関するヴィジョンを見た'とか、'なんとも表現出来ない感情になった'とか、あるいは、'ある晩主イエスに会った'とかのうわごとがないのです。
So ook in Antiochië het Paulus en Barnabas mense oortuig deur met hulle te praat oor die woord van God (Handelinge 13:43). Hulle volgende besoek was aan Ikonium waar hulle ook gepreek het "…., dat 'n groot menigte gelowig geword het" (Handelinge 14:1). Met sy verhoor 'n ruk later, het dieselfde gesonde logika aangehou om Paulus se sekere hoop vir die toekoms te inspireer: "maar toe hy spreek oor geregtigheid en selfbeheersing en die toekomstige oordeel,…..";.
Valamivel később, élete megpróbáltatásai közepette, Pál jövővel kapcsolatos biztos reménységét még mindig ugyanaz a dicsőséges logika ihlette: "De amikor az igazságról és önmegtartóztatásról meg a jövendő ítéletről kezdett beszélni", ezt olyan éles világossággal tette, hogy még az ő cinikus bírájáról is azt olvashatjuk, hogy amikor hallotta, "megrémült" (ApCsel.24:25).
Baadaye kidogo aliposimama kutetea maisha yake, maneno yale yale yenye utukufu na busarra yaliendelea katika kuvuviwa tumaini imara la Paulo kwa sababu ya kipindi kijacho: "Alitoa hoja zake katika habari ya haki, na kuwa na kiasi, na hukumu itakayokuja" na udhahiri huu unaopenya hata mwenye kubeza, hakimu wake "alihofu" (Matendo ya mitume 24:25).
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
- Meie üle mõistetakse kohut vastavalt meie tegudele (Ilmutuse 22:12). Miks, kui meie hea tahte teod ei oma pääsemise puhul tähtsust? Paulus ütles, et juudid mõistsid end hukka, kui vääritud igavesele elule, oma keeldumise tõttu Jumala Sõnast (Apostlite teod 13:46).
-On sera jugé d’après nos œuvres (Apocalypse 22:12). Mais pourquoi, si nos actions libres sont sans importance relativement au salut? Paul disait que les Juifs se jugeaient eux-mêmes indignes de la vie éternelle par leur rejet de la parole de Dieu (Actes 13:46). Ils se jugeaient eux-mêmes - Dieu ne les empêchait pas. Si on dit que Dieu prédestine quelques uns au salut, et d’autres à la condamnation, alors effectivement Dieu force des gens au péché, de la même manière qu’Il en force d’autres supposément à la justice. À cause du péché d’Adam, "la mort s’est propagée à tous parce que tous ont péché" (Romains 5:12). Voila pourquoi nous mourons tous, en punition du péché (Romains 6:23), et non parce que Dieu a décidé de faire de nous des pécheurs quelque part avant le péché d’Adam.
-Nama će se suditi suglasno našim djelima (Otk.22:12). Zašto, ako su naša slobodnovoljna djela nevažna u odnos spasenja? Pavao je rekao da su se Židovi osudili za nevrijedni vječnoga života svojim odbacivanjem Božje riječi (Djela 13:46). Oni se osudiše - Bog ih nije sprečavao. Ako mi kažemo da Bog predodređuje neke ljude na spasenje a druge na osudu, onda Bog efektivno prisiljava ljude da budu grešnici, istim načinom bi On navodno prisiljavao ljude da budu pravedni. Zbog Adamova grijeha: "svi sagriješiše, na sve ljude prijeđe smrt" (Rim.5:12). Zato umiru ljudi, kao kazna grijeha (Rim.6:23), ne jer ih je Bog prisilio da budu grešnici u neko vrijeme prije Adamova grijeha.
- Cselekedeteink szerint leszünk megítélve (Jel.22:12). Hogyan válik ez lehetségessé, ha szabad akaratunkból származó cselekedeteink lényegtelenek üdvösségünk szempontjából? Pál azt mondta, hogy a zsidók nem tartották magukat méltóknak az örök életre, mert elutasították Isten igéit (ApCsel.13:46). A zsidók saját maguk döntöttek e dologban - nem Isten gátolta meg őket az evangélium elfogadásában. Azzal, ha azt állítjuk, hogy Isten eleve elrendelt embereket az üdvösségre, míg másokat a kárhozatra, akkor szükségszerűvé válik az is Istenre nézve, hogy egyes embereket a bűnre kényszerítsen, csakúgy, ahogyan feltehetően arra is rávesz embereket, hogy az igazságot kövessék. Ádám bűne következtében "... minden emberre átterjedt a halál azáltal, hogy mindenki vétkezett" (Róm.5:12). "…a bűn zsoldja a halál…"(Róm 6:23) és ezért hal meg az ember nem pedig azért, mert Isten bűnözésre kényszerítette valamikor Ádám bűnbeesése előtt.
- Mes būsime teisiami pagal savo darbus (Apr 22:12). Kodėl, jeigu mūsų laisva valia atlikti darbai nėra svarbūs išgelbėjimui? Paulius sakė, kad žydai laikė save nevertais amžinojo gyvenimo atsisakydami Dievo Žodžio (Apd 13:46). Jie teisė save ir Dievas jiems netrukdė. Jeigu mes kalbame, kad Dievas iš anksto pakyrė vienus žmones išgelbėjimui, o kitus - pasmerkimui, tada Jis priverčia vienus būti nusidėjėliais, o kitus - teisiaisiais. Per Adomą "nuodėmė įėjo į pasaulį, ir per nuodėmę mirtis, ir tokiu būdu mirtis prasiskverbė į visus žmones" (Rom 5:12). Būtent todėl žmonės miršta, taip jie nubaudžiami už nuodėmę (Rom 6:23), o ne todėl, kad Dievas privertė juos būti nusidėjėliais dar prieš Adomo padarytą nuodėmę.
-Ќе ни биде судено по делата наши (Отк.22:12). Зошто, ако нашите волни дејствија се неважни во однос на спасението? Павле рече дека Евреите се осудиле самите за недостојни на живот вечен со нивното отфрлање на словото Божјо (Дела 13:46). Тие се осудија- Бог не ги спречуваше. Ако речеме дека Бог ги предодредува некои луѓе за спасение а други за осуда, тогаш Бог делотворно ги присилува луѓето да бидат грешни, со тоа Тој наводно би присилувал луѓе да се праведни. Бидејќи со гревот на Адам, "смртта премина на сите луѓе преку еден човек, оти сите згрешија" (Рим. 5:12). Затоа луѓето умираат, како казна за грев (Рим.6:23), не зашто Бог ги присили да бидат грешници во некое одредено време пред гревот на Адам.
Tutahukumiwa sawa sawa na matendo yetu (Uf. 22:12). Kwa nini, kama kutenda kwetu matendo tupendayo si muhimu katika kulingana na wokovu ? Paulo alisema ya kwamba Wayahudi wamejihukumu wao wenyewe kuwa hawastahili uzima wa milele kwa kulikataa neno la Mungu (Mdo. 13:46). Walikuwa wanajihukumu wenyewe - Mungu hakuwazuia. kama tukisema ya kwamba Mungu amewachagua watu wengine tangu mwanzo kupata wokovu na wengine wahukumiwe, basi kwa matokeo Mungu anawashurutisha watu kuwa watenda dhambi, kwa jinsi hiyo hiyo kama alivyotaka kuwalazimisha watu kuwa wenye haki. Kwa sababu ya dhambi ya Adamu "Mauti imewafikia watu wote, maana wote wametenda dhambi" (Rum. 5:12). ndiyo maana watu hufa, ikiwa ni adhabu kwa ajili ya dhambi kwa maana nyingine katika kipindi kabla ya dhambi ya Adamu.
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
- Meie üle mõistetakse kohut vastavalt meie tegudele (Ilmutuse 22:12). Miks, kui meie hea tahte teod ei oma pääsemise puhul tähtsust? Paulus ütles, et juudid mõistsid end hukka, kui vääritud igavesele elule, oma keeldumise tõttu Jumala Sõnast (Apostlite teod 13:46).
-On sera jugé d’après nos œuvres (Apocalypse 22:12). Mais pourquoi, si nos actions libres sont sans importance relativement au salut? Paul disait que les Juifs se jugeaient eux-mêmes indignes de la vie éternelle par leur rejet de la parole de Dieu (Actes 13:46). Ils se jugeaient eux-mêmes - Dieu ne les empêchait pas. Si on dit que Dieu prédestine quelques uns au salut, et d’autres à la condamnation, alors effectivement Dieu force des gens au péché, de la même manière qu’Il en force d’autres supposément à la justice. À cause du péché d’Adam, "la mort s’est propagée à tous parce que tous ont péché" (Romains 5:12). Voila pourquoi nous mourons tous, en punition du péché (Romains 6:23), et non parce que Dieu a décidé de faire de nous des pécheurs quelque part avant le péché d’Adam.
-Nama će se suditi suglasno našim djelima (Otk.22:12). Zašto, ako su naša slobodnovoljna djela nevažna u odnos spasenja? Pavao je rekao da su se Židovi osudili za nevrijedni vječnoga života svojim odbacivanjem Božje riječi (Djela 13:46). Oni se osudiše - Bog ih nije sprečavao. Ako mi kažemo da Bog predodređuje neke ljude na spasenje a druge na osudu, onda Bog efektivno prisiljava ljude da budu grešnici, istim načinom bi On navodno prisiljavao ljude da budu pravedni. Zbog Adamova grijeha: "svi sagriješiše, na sve ljude prijeđe smrt" (Rim.5:12). Zato umiru ljudi, kao kazna grijeha (Rim.6:23), ne jer ih je Bog prisilio da budu grešnici u neko vrijeme prije Adamova grijeha.
- Cselekedeteink szerint leszünk megítélve (Jel.22:12). Hogyan válik ez lehetségessé, ha szabad akaratunkból származó cselekedeteink lényegtelenek üdvösségünk szempontjából? Pál azt mondta, hogy a zsidók nem tartották magukat méltóknak az örök életre, mert elutasították Isten igéit (ApCsel.13:46). A zsidók saját maguk döntöttek e dologban - nem Isten gátolta meg őket az evangélium elfogadásában. Azzal, ha azt állítjuk, hogy Isten eleve elrendelt embereket az üdvösségre, míg másokat a kárhozatra, akkor szükségszerűvé válik az is Istenre nézve, hogy egyes embereket a bűnre kényszerítsen, csakúgy, ahogyan feltehetően arra is rávesz embereket, hogy az igazságot kövessék. Ádám bűne következtében "... minden emberre átterjedt a halál azáltal, hogy mindenki vétkezett" (Róm.5:12). "…a bűn zsoldja a halál…"(Róm 6:23) és ezért hal meg az ember nem pedig azért, mert Isten bűnözésre kényszerítette valamikor Ádám bűnbeesése előtt.
- Mes būsime teisiami pagal savo darbus (Apr 22:12). Kodėl, jeigu mūsų laisva valia atlikti darbai nėra svarbūs išgelbėjimui? Paulius sakė, kad žydai laikė save nevertais amžinojo gyvenimo atsisakydami Dievo Žodžio (Apd 13:46). Jie teisė save ir Dievas jiems netrukdė. Jeigu mes kalbame, kad Dievas iš anksto pakyrė vienus žmones išgelbėjimui, o kitus - pasmerkimui, tada Jis priverčia vienus būti nusidėjėliais, o kitus - teisiaisiais. Per Adomą "nuodėmė įėjo į pasaulį, ir per nuodėmę mirtis, ir tokiu būdu mirtis prasiskverbė į visus žmones" (Rom 5:12). Būtent todėl žmonės miršta, taip jie nubaudžiami už nuodėmę (Rom 6:23), o ne todėl, kad Dievas privertė juos būti nusidėjėliais dar prieš Adomo padarytą nuodėmę.
-Ќе ни биде судено по делата наши (Отк.22:12). Зошто, ако нашите волни дејствија се неважни во однос на спасението? Павле рече дека Евреите се осудиле самите за недостојни на живот вечен со нивното отфрлање на словото Божјо (Дела 13:46). Тие се осудија- Бог не ги спречуваше. Ако речеме дека Бог ги предодредува некои луѓе за спасение а други за осуда, тогаш Бог делотворно ги присилува луѓето да бидат грешни, со тоа Тој наводно би присилувал луѓе да се праведни. Бидејќи со гревот на Адам, "смртта премина на сите луѓе преку еден човек, оти сите згрешија" (Рим. 5:12). Затоа луѓето умираат, како казна за грев (Рим.6:23), не зашто Бог ги присили да бидат грешници во некое одредено време пред гревот на Адам.
Tutahukumiwa sawa sawa na matendo yetu (Uf. 22:12). Kwa nini, kama kutenda kwetu matendo tupendayo si muhimu katika kulingana na wokovu ? Paulo alisema ya kwamba Wayahudi wamejihukumu wao wenyewe kuwa hawastahili uzima wa milele kwa kulikataa neno la Mungu (Mdo. 13:46). Walikuwa wanajihukumu wenyewe - Mungu hakuwazuia. kama tukisema ya kwamba Mungu amewachagua watu wengine tangu mwanzo kupata wokovu na wengine wahukumiwe, basi kwa matokeo Mungu anawashurutisha watu kuwa watenda dhambi, kwa jinsi hiyo hiyo kama alivyotaka kuwalazimisha watu kuwa wenye haki. Kwa sababu ya dhambi ya Adamu "Mauti imewafikia watu wote, maana wote wametenda dhambi" (Rum. 5:12). ndiyo maana watu hufa, ikiwa ni adhabu kwa ajili ya dhambi kwa maana nyingine katika kipindi kabla ya dhambi ya Adamu.
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
Sel kujul viitab Paulus tihti "elu ülestõusmisele", kui räägib "ülestõusmisest". Õiglased tulevad välja oma haudadest "elu ülestõusmiseks" - peale maa seest välja tulemist, mõistetakse nende üle kohut ja seejärel saavad nad igavese elu.
Dans sa manière positive, Paul semble avoir référé souvent à cette "résurrection à la vie" quand il parlait de "la résurrection". Les justes sortent de leurs tombes et vont "à la resurrection de la vie" - après être sortis de terre, ils seront jugés et ensuite recevront la vie éternelle. Toute cette opération est "la résurrection à la vie". Il y a une différence entre leur "venant de" la tombe, et "la résurrection à la vie". Paul parle souvent de ses efforts à vivre la vie Chrétienne, "afin que, par quelque moyen, je puisse parvenir à la résurrection des morts" (Philippiens.3:11). Parce qu’il était responsable, il devra de toute façon être ressuscité et s’acquitter devant le tribunal; qu’il s’efforçait "de parvenir à la résurrection" devait donc vouloir dire "la résurrection à la vie".
In 'n positiewe sin verwys Paulus gereeld na "die opstanding van die lewe" in die konteks van "die opstanding". Die geregtiges kom uit hul grafte "tot die opstanding van die lewe" – na hul opstanding sal hulle geoordeel word en die ewige lewe geskenk word. Hierdie hele proses is "die opstanding tot die lewe". Daar is 'n verskil tussen "sal uitgaan" uit die graf en die "opstanding van die lewe". Paulus praat oor sy strewe om 'n Christelike lewe te lewe, "of ek miskien die opstanding uit die dode kan bereik" (Filippense 3:11). Omdat Paulus verantwoordelik voor God staan, sal hy opgewek word om rekenskap te gee by die oordeel; omdat hy gestrewe het om "die opstanding ..(te).. bereik" moet hierdie "opstanding" noodwendig beteken die "opstanding tot die lewe."
Na svoj pozitivni način, Pavao čini se da često misli na ovo "uskrsnuće života" kad govori o "uskrsnuću". Pravednici izlaze iz svojih grobova "na uskrsnuće života" - nakon izlaska iz zemlje njima će se suditi i zatim dati vječni život. Cijeli ovaj proces jest "uskrsnuće života". Postoji razlika između njihova 'izlaženja' iz groba, i "uskrsnuće života". Pavao govori o njegovoj težnji da živi kršćanskim životom: "ne bih li kako, suobličen smrti njegovoj, prispio k uskrsnuću od mrtvih" (Fil.3:11). Jer je bio odgovoran on će biti uskrsnut da položi račun sudu u svakom slučaju; da je težio kako bi "prispio k uskrsnuću" mora stoga značiti da se "uskrsnuće" ovdje odnosi na "uskrsnuće života".
Pál úgy tünik gyakran pozitívan utalt az ‘élet feltámadására’, amikor a feltámadásról beszélt. Az igazságosak kijönnek sírjukból az "élet feltámadására", miután kiemelkednek a földből meg lesznek ítélve, majd örök élet adatik nekik. Ez a teljes folyamat "az élet feltámadása". Különbség van aközött, amikor úgy beszél, hogy "kijönnek" a sírgödörből, és amikor "az élet feltámadásáról" beszél. Pál beszél az ő küzdelmeiről, hogy hívő életet éljen, "hogy valamiképpen eljussak a halottak közül való feltámadásra" (Fil 3:11). Mivel ő felelősséggel tartozó volt, mindenképpen fel lesz támasztva, hogy számadást adjon az ítélet napján, a küzdelmének azért, hogy "eljusson a feltámadásra" itt értelemszerűen az "élet feltámadására" kell vonatkoznia.
Tokiu būdu, kalbėdamas apie "prisikėlimą", Paulius dažnai turi omenyje "gyvenimo prisikėlimą". Teisieji išeis iš savo kapų "gyvenimo prisikėlimui" - išėję iš žemės jie bus teisiami ir gaus amžinąjį gyvenimą. Visas šis procesas yra "gvenimo prsikėlimas". Taigi išėjimas iš žemės ir "gyvenimo prisikėlimas" yra skirtingi dalykai. Paulius kalba apie savo siekimą gyventi krikščioniškai, "tikėdamasis kaip nors pasieksiąs prisikėlimą iš mirusiųjų" (Fil 3:11). Kadangi jis buvo atsakingas, tai bet kuriuo atveju jis bus prikeltas atsiskaityti prieš teismą, ir tai, kad jis siekė "prisikėlimo", parodo, jog "prsikėlimas" čia reiškė "gyvenimo prisikėlimą".
На својот позитивен начин, Павле изгледа често мислеше на тоа "воскреснување во живот" кога говори за ‘воскресението’. Праведните излегуваат од гробовите "во воскресението на живот"- по излегувањето од земјата ќе бидат судени и ќе им се даде вечен живот. Целиот овој процес е "воскреснување во живот". Има разлика меѓу ‘излегувањето’ од гроб и "воскреснување за живот". Павле говори за своето настојување да живее христијански живот, и "некако да го достигнам воскресението на мртвите" (Филип.3:11). Бидејќи одговорен, тој секако ќе биде воскреснат да даде сметка при судот; настојувањето да го достигне ‘воскресението’ према тоа значи дека ‘воскресението’ овде се однесува на "воскреснувањето за живот".
Kwa njia ya kufaa, Paulo anaonekana mara nyingi alikuwa akitaja'Kurudishiwa uhai' anapozungumzia "ufufuo". wenye haki wanatoka makaburini mwao "kwa ufufuo wa uzima " baada ya kutoka mavumbini watahukumiwa na kisha kupewa uzima wa milele. Huu mlolongo mzima ni "kurudi kwenye uhai" ipo tofauti yao, " kutoka nje" ya kaburi, na "ufufuo wa uzima" Paulo anataja juhudi yake ya kuishi maisha ya Kikristo, "ili nipate kwa njia yoyote kuifikia kiama ya wafu - yaani ufufuo wa wafu" (Fl. 3:11). Kwa sababu alikuwa na wajibu atafufuliwa atoe hesabu kwenye hukumu kwa vyovyote; alifanya bidii "ili afike kwenye ufufuo inabidi kuwa na maana kuwa "ufufuo" anaoutaja hapa ni "kurudishwa uhai".
  Piibli Alused Appendix ...  
Me peame andma enesele aru selles, et on absoluutselt mõttetu süüdistada Jumalat ebaõigluses ja vaenus. Kui me teeme seda, mõistame me kohut Kõikvõimsa Jumala üle, meie tajumise raames. Me räägime seega, et kui meie oleksime Jumalaks, tegutseksime me teisiti kui Issand Jumal seda teeb.
Mūsų "netikėjimas" dažnai įgauna aukščiau pateiktų ar panašių klausimų Dievui pavidalą. Reikia suvokti tą esminį dalyką, kad mes neturėtume kaltinti Dievo neobjektyvumu ar neteisingumu. Tai tiesiog neįsivaizduojama. Jei tą darome, tada mes vertiname Visagalį Dievą remdamiesi savo suvokimu. Mes teigiame, kad jei mes būtume Dievu, elgtumėmės kitaip nei Dievas elgiasi dabar. Viena iš didžiausių žmonijos klaidų yra ta, kad nesuvokiamas visiškas žmogaus nuodėmingumas ir absoliutus Dievo teisingumas. Jei Dievas nėra absoliučiai teisingas, tada visoje būtyje nebelieka jokio moralinio kriterijaus. Todėl nebelieka jokio teisingo gėrio ir blogio supratimo. Tada netenka prasmės pati religijos ("susisiejimo su Dievu") sąvoka. Vaikai gali ginčytis su suaugusiais tiktai remdamiesi savo ribotais suvokimo ir mąstymo stereotipais. Tas pats tinka ir Dievo vaikų santykiams su savo Tėvu. Be to reikia suprasti dar štai ką: kaip žmogus yra viršesnis už šunį, taip Dievas yra viršesnis už žmogų. Jeremijas bandė ginčytis su Dievu, bet tik tam, kad geriau suprastų Dievą, kurį pripažino esant absoliučiai teisingu: "Teisus tu liktum, Viešpatie, jeigu su tavimi eičiau į ginčus. O vis dėlto turiu skundą prieš tave" (Jer 12:1). Abejojant Dievo teisingumu turima omenyje, jog mes turime tam tikras teises, kurias Dievas kažkaip pažeidinėja. Bet Dievas sutvėrė mus ir nuolat palaiko mūsų gyvybę, o tai reiškia, kad mes neturime jokių teisių. Mes nuolat gyvename jo malonėje, o ne tik tada, kai nusidedame. Sąvoką "žmogaus teisės" sukūrė patys žmonės, kad pateisintų save. Mes atėjome į šį pasaulį be nieko, ir išeisime be nieko. Kad ir kuo mes bebūtume ir ką beturėtume, visa tai yra trumpalaikė dovana, suteikta norint pažiūrėti, kaip mes ja pasinaudosime. Jei Dievas kviečia mus glaudesniems santykiams, mes turėtume su džiaugsmu priimti tą kvietimą. Atsisakant tą padaryti dėl to, kad kiti negavo tokio pakvietimo, Dievas įžeidžiamas labai skaudžiai.