kohut – Übersetzung – Keybot-Wörterbuch

Spacer TTN Translation Network TTN TTN Login Français English Spacer Help
Ausgangssprachen Zielsprachen
Keybot 15 Ergebnisse  biblebasicsonline.com
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
- "Ta kutsub taeva ülalt ja maa, et kohut mõista oma rahvale", Iisraelile (Laulud 50:4). See salm räägib iseenda eest.
- "II appellera les cieux d’en haut, et la terre, pour qu’il puisse juger Son peuple" d’Israël (Psaume 50:4). Cela se passe de commentaires.
"神はその民(イスラエル)を裁くために、上なる天及び地に呼びかけた"(詩.50:4)。これはそれ自体(イスラエル)に対して話しています。
"Hy roep na die hemel daarbo, en na die aarde, om sy volk te oordeel" (Psalm 50:4). Dis baie duidelik waaroor dit gaan.
-"(On) Doziva nebo ozgo i zemlju, da sudi narodu svojemu" (Ps.50:4). Ovo govori samo za sebe.
- "Hívja az eget odafent, és a földet, mert ítélni akarja népét", Izráelt (Zsolt.50:4). Ez a vers önmagáért beszél.
- "Jis šaukia dangų iš aukštybių ir žemę, kad galėtų teisti savo tautą Izraelį" (Ps 50:4). Čia komentarai nereikalingi.
-"Он ќе ги повика небото и земјата, за да му суди на Својот народ" на Израел (Пс.49:4) ). Тоа говори само за себе.
Ataziita mbingu zilizo juu, na nchi pia awahukumu watu wake" Israeli (Zab. 50:4) huu wajisema wenyewe.
  Piibli Alused Peatükk 4...  
Kes tõuseb üles ja kelle üle mõistetakse kohut?
Un luogo per la gente malvagia
キリストの裁きの座に対して知っていることを話なさい。
Wie sal opgewek en geoordeel word?
Tko će biti uskrsnut i suđen?
Et sted, hvor onde folk kommer hen
Ki lesz feltámasztva és megítélve?
Kas bus prikeltas ir teisiamas?
Кои ќе бидат воскреснати и судени?
Ni nani watakao fufuliwa na kuhukumiwa
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
- "Päeval, kui Jumal kohut mõistab inimeste salajaste asjade üle Kristuse Jeesuse läbi minu evangeeliumi järele" (Roomlastele 2:16). Õpetus kohtupidamise kohast ja vastutusest on järelikult "esmaseks printsiibiks" - vaata samuti Apostlite teod 24:25; Heebrealastele 6:1,2.
Die idee dat die besnydenis nodig was vir saligheid word deur Paulus beskryf as 'n "ander evangelie" (Galasiërs 1:6). Om dus te weet dat ons nie die Wet van Moses moet onderhou nie (bv. die Sabbat), is deel van die verstaan van die ware Evangelie.
-"Po mojem evanđelju (tj. onom koje je Pavao propovijedao), Bog (će) po Isusu Kristu suditi ono što je skriveno u ljudima" (Rim.2:16). Nauk o sudu i odgovornosti se stoga smatra 'prvim načelom' - vidi i Djela 24:25; Heb.6:1,2.
- "…megítéli Isten az emberek rejtett gondolatait az én evangéliumom szerint Krisztus Jézus által" (azaz az egyetlen szerint, amelyről Pál is prédikált; Róm 2:16). Az útolsó ítélet és a felelősségre vonás doktrínáit tehát úgy tartották számon, mint ‘elsőszámú alapelveket’ - Ld. még ApCsel 24:25; Zsid.6:1,2.
- "Dievas per Jėzų Kristų teis žmonių slėpinius, kaip sako mano (t.y. Pauliaus paskelbta) Evangelija" (Rom 2:16). Taigi mokymas apie teismą bei atsakomybę buvo priskiriamas prie "pagrindinių dalykų" (tikėjimo pradmenų) - žr. taip pat Apd 24:25; Žyd 5:12; 6:1,2.
-"според моето благовестие (т.е. она што го проповедаше Павле; Рим.2: 16), Бог преку Исуса Христа ќе ги суди тајните на луѓето". Учењето за судот и одговорноста е према тоа земено во обзир како 'прво начело'- види исто Дела 24:25; Евр.6:1,2.
-"Mungu atazihukumu siri za wanadamu, sawa sawa na Injili yangu" (yaani, ile moja aliyoihubiri Paulo; Rum 2:16). Mafunzo ya kiti cha hukumu na kuhusika kwa sababu hiyo yamepimwa kuwa ni ‘jambo la kwanza’ tazama pia Matendo ya Mitume 24:25, Ebra. 6:1,2.
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
Me näitasime, et igavene elu ja üleminek Jumala looduks, antakse õndsatele peale kohut. Kristus tõstab üles esmajärjekorras kohtu ees vastutavaid ja mõistab nende üle kohut, peale seda, kui nad kõik on kogunenud tema ette.
On a montré que la vie éternelle et la nature de Dieu sont accordées aux fidèles après le jugement. Le Christ va en premier ressusciter ceux qui sont responsables devant Dieu, et ensuite les rassembler à son tribunal pour les juger. Vu que la récompense de la nature immortelle est donnée après jugement, il s’ensuit donc que tous ceux qui sont ressuscités ne peuvent être immortels déjà. S’ils étaient ressuscités avec un corps immortel, alors il n’y aurait pas besoin d’un tribunal de jugement pour dispenser les récompenses.
Ons het aangetoon dat die ewige lewe en die verandering na God se natuur geskenk word aan die gelowiges met die oordeel. Christus sal eerste diegene opwek wat verantwoordelik is tot sy oordeel, en hulle dan oordeel nadat hulle na hom versamel is. Aangesien die beloning van 'n onsterflike natuur gegee gaan word by die oordeel, volg dit dat almal wat opgewek word eerstens 'n sterflike natuur sal hê. Indien hulle reeds met onsterflike liggame opgewek word is daar geen rede vir die regterstoel waar hierdie beloning uitgedeel gaan word nie.
Pokazali smo da se vječni život i izmjena u Božju prirodu dodjeljuju vjernicima nakon suda. Krist će prvo uskrsnuti one odgovorne njegovu sudu, i onda će im suditi nakon njihova okupljanja k njemu. Budući da se nagrada besmrtne prirode daje kod suda, slijedi da oni koji su uskrsnuti imaju smrtnu prirodu prije svega. Ako su oni uskrsnuti besmrtnim tijelima, onda nema nikakva razloga za sudačku stolicu kod koje bi se dijelile nagrade.
A hűségesek elnyerik az örök életet, és az Isten természetéhez való hasonulást az ítélet után. Krisztus először is feltámasztja azokat, akik ennél az ítéletnél felelősségre vonhatóak, majd miután maga köré gyűjtötte, megítéli őket. A halhatatlan természet jutalma az ítéletkor adatik, tehát mindazok, akik feltámadnak halandó természetűek lesznek. Ha halhatatlan testtel lennének feltámasztva, akkor az ítélet elvesztené a célját, ahol a jutalom kiosztása fog történni.
Jau esame išsiaiškinę, kad amžinąjį gyvenimą ir dievišką prigimtį tikintieji įgys tik po teismo. Pirmiausia Kristus prikels tuos, kurie atsakingi prieš Dievo teismą, ir juos teis, kai visi susirinks prie jo. Kadangi nemirtingą prigimtį mes įgysime tik po teismo, iš to seka, kad visi prikeltieji turės mirtingąją prigimtį. Jeigu jie prisikeltų su nemirtinga prigimtimi, tai nebūtų jokios prasmės laukti apdovanojimo teismo metu.
Ние покажавме дека вечниот живот и претворувањето во Божја природа се доделуваат на верните по судот. Христос прво ќе ги воскресне оние одговорните на неговиот суд, потоа ќе ги суди откако ќе бидат собрани при него. Бидејќи наградата на бесмртна природа се дава по судењето, следува дека сите кои се воскреснати имаат смртна природа пред се. Ако се тие воскреснати со бесмртни тела, тогаш ќе нема причина за судот кај што ќе се делат наградите.
Tumeonyesha kwamba uzima wa milele na kubadilika kuwa na mwili wa Uungu utatolewa na kupewa waaminifu baada ya hukumu. Kwanza Kristo atawafufua walio na wajibu kwake; na kisha kuwahukumu baada ya kuwa wamekusanyika kwake kwa kuwa mwili usiokufa watapewa kwenye hukumu, kinachofuata ni kwamba wote waliofufuliwa kwanza wanakuwa na mwili unaokufa. kama wamefufuliwa wakiwa na miili isiyokufa, basi hakuna sababu ya kiti cha hukumu ambako thawabu zitatolewa.
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
Me siseneme Jumala Riiki, otsekohe, peale kohut (Matteuse 25:34); järelikult, õndsad ei viibi Jumala Riigis enne kohut. "Liha ja veri ei või pärida Jumala Riiki (seepärast) ... me kõik muutume ... Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surev riietuma surematusega" (1Korintlastele 15:50,51,53).
Nous entrons dans le Royaume de Dieu directement après le tribunal du jugement (Matthieu 25:34); les fidèles ne sont donc pas dans le royaume de Dieu avant le jugement. "La chair et le sang ne peuvent pas hériter du Royaumc de Dieu (alors)... nous serons tous changés... Car ce corruptible doit se revêtir d’incorruption, et ce mortel doit se revêtir d’immortalité" (1 Corinthiens 15:50-51, 53). Il s’ensuit que ce changement de nature, de la mortelle à l’immortelle, a lieu au tribunal du jugement, étant donné que c’est de là où nous entrons dans le Royaume.
私たちはその裁きを受けた後ただちに神の国に入ります(マタ.25:34)。従って忠誠的信者でもその裁きがある迄は神の国に入ることが出来ません。"肉と血とは神の国を継ぐことが出来ないのです。... またたく間に、一瞬に変えられる。... なぜなら、この朽ちるものは必ず朽ちない者を着、この死ぬものは必ず死なないものを着ることになるからである"(コリ前.15:50、51、53)。死ぬべきものから死なないものにならなければ神の国に入れないから、その本性の変りは裁きの座において起こるのです。
Ons betree die Koninkryk van God direk na ons verskyning voor die oordeelstoel (Mattheüs 25:34); die gelowiges betree dus nie die Koninkryk voor die oordeel nie. "Maar dit verklaar ek, broeders, dat vlees en bloed die koninkryk van God nie kan beërwe nie …….. maar ons sal almal verander word…..Want hierdie verganklike moet met onverganklikheid beklee word, en hierdie sterflike moet met onsterflikheid beklee word" (1 Korinthiërs15:50,51,53). Dit volg dan dat hierdie verandering van ons natuur, van verganklik na onverganklik, plaasvind by die oordeelstoel omdat dit daar is waar ons die Koninkryk sal betree.
Mi ulazimo u Kraljevstva Božjega odmah nakon suda (Mt.25:34); vjernici nisu stoga u Božjem Kraljevstvu prije suda. "Tijelo i krv ne mogu baštiniti kraljevstva Božjega (znači)... svi ćemo se izmijeniti... Jer ovo raspadljivo treba da se obuče u neraspadljivost i ovo smrtno da se obuče u besmrtnost" (1Kor.15:50,51,53). Slijedi da ova promjena prirode, iz smrtne u besmrtnu, nastaje kod suda, budući da tada ulazimo u Kraljevstvu.
Közvetlenül az ítélet után belépünk Isten Országába (Mt.25:34), így a hűségesek nem lehetnek Isten Országában az ítéletet megelőzően. "Test és vér nem örökölheti Isten országát... mindnyájan el fogunk változni... e romlandó testnek romolhatatlanságba kell költöznie, és e halandónak halhatatlanságba" (1Kor.15:50,51,53). Tehát a természet megváltozása a halandóból a halhatatlanságba az ítélőszéknél fog megtörténni, vagyis csak ekkor mehetünk be Isten Országba.
Mes įžengsime į Dievo Karalystę iš karto po teismo (Mt 25:34); teisieji nebus Dievo Karalystėje prieš teismą. "Kūnas ir kraujas negali paveldėti Dievo karalystės... visi būsime perkeisti... nes šitas gendamasis turi apsivilkti negendamumu ir šitas mirtingasis apsivilkti nemirtingumu" (1 Kor 15:50,51,53). Tai reikštų, kad prigimties pasikeitimas iš mirtingos į nemirtingąją įvyks teismo vietoje, kadangi į Dievo Karalystę mes įžengsime būtent iš ten.
Ние влегуваме во Божјото царство веднаш по судот (Мт.25:34); верните према тоа не се во Божјото царство пред судот. "Телото и крвта не можат да го наследат царството Божјо... а ние ќе се измениме... распадливото треба да се облече во нераспадливо, а смртното- да се облече во бесмртно" (1Кор.15:50,51,53). Следува дека смената на природа, од смртна во бесмртна, настанува кај судот, бидејќи тогаш влегуваме во царството.
Tunaingia ufalme wa Mungu moja kwa moja baada ya kiti cha hukumu (Math. 25:34); basi waaminifu hawawi katika ufalme wa Mungu kabla ya hukumu. "Nyama na damu haziwezi kurithi ufalme wa Mungu (basi) …. Lakini sote tutabadilika …. Maana sharti huu uharibikao uvae kutoharibika, nao huu wa kufa uvae kutokufa" (1Kor. 15: 50,51, 53). kifuatacho ni kuwa badiliko hili la mwili, toka kufa hadi kutokufa, linatolewa kwenye kiti cha hukumu, kwa kuwa ndipo tunaingia ufalme.
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
Kuid jumalavaimne apostel Paulus räägib sageli "ülestõusmisest" "elu ülestõusmise" mõttes - õilsate ülestõusmisest, kes saavad igavese elu peale kohut. Ta mõistis muidugi, "et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine" (Apostlite teod 24:15).
Cependant, l’apôtre inspire Paul nous parle souvent de "la résurrection" dans le sens de "la résurrection à la vie" - la résurrection des justes, qui recevront alors la vie éternelle après jugement. Il savait évidemment "qu’il y aura une résurrection des morts, à la fois des justes et des injustes" (Actes 24:15). Il aurait été au courant que les responsables "sortiront (de la tombe); ceux qui ont fait le bien, à la résurrection de la vie; et ceux qui ont fait le mal, à la résurrection de la condamnation" (Jean 5:29).
Die geesvervulde apostel Paulus skryf gereeld van "die opstanding" in die sin van "die opstanding tot die lewe" – die opstanding van die geregtiges wat dan die ewige lewe sal ontvang na die oordeel. Hy het natuurlik begryp "dat daar 'n opstanding sal wees van die dode, regverdiges sowel as onregverdiges" (Handelinge 24:15). Hy was deeglik bewus dat die verantwoordelikes "sal uitgaan (uit die graf), die wat goed gedoen het, tot die opstanding van die lewe, en die wat kwaad gedoen het, tot die opstanding van die veroordeling (Johannes 5:29)."
Međutim, nadahnuti apostol Pavao često govori o "uskrsnuću" u smislu "uskrsnuće života" - uskrsnuće pravednih, koji će zatim dobiti život vječni nakon suda. On je, dakako, shvaćao "da će biti vaskrsenije mrtvima, i pravednicima i grješnicima" (Djela 24:15 Karadžić). On je bio svjestan da će odgovorni "izići (iz groba): koji su dobro činili - na uskrsnuće života, a koji su radili zlo - na uskrsnuće osude" (Iv.5:29).
Pál apostol gyakran beszél a ‘feltámadásról’ úgy, mint az ‘élet feltámadásáról’ - az igazságosak feltámadásáról, akik az ítélet után elnyerik az örök életet. Természetesen tudta, hogy "lesz feltámadásuk mind az igazaknak, mind a gonoszoknak" (ApCsel.24:15). Tudatában volt annak, hogy a felelősségre vonhatóak "…kijönnek (a sírgödörből). Akik a jót tették az életre támadnak fel; akik pedig a rosszat cselekedték, az ítéletre támadnak fel" (Jn.5:29).
Tarp kitko, įkvėptas apaštalas Paulius dažnai kalba apie "prisikėlimą" kaip apie "gyvenimo prsikėlimą", turėdamas omenyje prisikėlimą tų teisiųjų, kurie po teismo paveldės amžinąjį gyvenimą. Žinoma, jis suprato, kad "įvyks teisiųjų ir neteisiųjų prisikėlimas" (Apd 24:15). Jis suvokė, jog atsakingieji "išeis (iš kapo), tie kurie darė gera, gyvenimo prisikėlimui; tie, kurie darė bloga, teismo prisikėlimui" (Jn 5:29).
Меѓутоа, вдахновениот апостол Павле често говори за ‘воскресението’ во смисла на "воскреснување во живот", воскреснување на праведните, кои потоа ќе примат вечен живот по судот. Тој разбираше, секако, "оти ќе има воскресение на мртвите, на праведните и неправедните" (Дела 24:15). Тој знаеше дека одговорните "ќе излезат (од гроб): кои правеле добро ќе воскреснат за живот, а кои правеле зло, ќе воскреснат за" осуда (Јв.5:29).
Walakini, mtume Paulo mvuviwa mara nyingi anataja "Ufufuo" katika maana ya "kufufuliwa uhai" - ufufuo wa wenye haki kisha watapata uzima wa milele baada ya hukumu. kwa kweli alifahamu "kuwa kutakuwa na ufufuo wa wafu, wenye haki na wasio na haki" (Mdo. 24: 15).alikuwa anajua ya kwamba wenye wajibu "Watatoka (makaburini); Waliofanya mema, kwa ufufuo wa kupewa uzima; na walio fanya mabaya, kwa ufufuo wa hukumu" (Yoh. 5:29).
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
Kui aga natuke hiljem peale seda mõisteti Pauluse üle kohut, see sama loogika innustas jätkuvalt tema kindlat usku tulevikule: "kõneles ta õigusest ja kasinusest ja tulevasest kohtust" sellise läbitungiva selgusega, et isegi küüniline, tahaplaanile lükatud kohtunik "ehmus" (Apostlite teod 24:25).
この学習で熟考して見た通り、福音の基本教理を伝道するにおいて、パウロは"聖書を引用して論じ合い、「メシアは必ず苦しみを受け、死者の中から復活することになっていた」と、また「このメシアは私が伝えているイエスである」と説明し、論証しました"(使.17:2、3)。それは体系的であり、論理的聖書解説であります。またその文章の序文には"パウロはいつものように、...論証した"と書かれています。従ってこれは彼の通常的伝道方法でした(使.18:19を見よ)。彼がコリントでの伝道大運動の間も、"パウロは安息日ごとに会堂で論じ、ユダヤ人やギリシャ人の説得に努めていた。... しかし、彼らが反抗し、..."(使.18:4ー6)と話しています。聖書を根拠したパウロの論証の説得過程を受けた人たちが改宗されました。そこには'イエスに関するヴィジョンを見た'とか、'なんとも表現出来ない感情になった'とか、あるいは、'ある晩主イエスに会った'とかのうわごとがないのです。
So ook in Antiochië het Paulus en Barnabas mense oortuig deur met hulle te praat oor die woord van God (Handelinge 13:43). Hulle volgende besoek was aan Ikonium waar hulle ook gepreek het "…., dat 'n groot menigte gelowig geword het" (Handelinge 14:1). Met sy verhoor 'n ruk later, het dieselfde gesonde logika aangehou om Paulus se sekere hoop vir die toekoms te inspireer: "maar toe hy spreek oor geregtigheid en selfbeheersing en die toekomstige oordeel,…..";.
Valamivel később, élete megpróbáltatásai közepette, Pál jövővel kapcsolatos biztos reménységét még mindig ugyanaz a dicsőséges logika ihlette: "De amikor az igazságról és önmegtartóztatásról meg a jövendő ítéletről kezdett beszélni", ezt olyan éles világossággal tette, hogy még az ő cinikus bírájáról is azt olvashatjuk, hogy amikor hallotta, "megrémült" (ApCsel.24:25).
Baadaye kidogo aliposimama kutetea maisha yake, maneno yale yale yenye utukufu na busarra yaliendelea katika kuvuviwa tumaini imara la Paulo kwa sababu ya kipindi kijacho: "Alitoa hoja zake katika habari ya haki, na kuwa na kiasi, na hukumu itakayokuja" na udhahiri huu unaopenya hata mwenye kubeza, hakimu wake "alihofu" (Matendo ya mitume 24:25).
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
Me siseneme Jumala Riiki, otsekohe, peale kohut (Matteuse 25:34); järelikult, õndsad ei viibi Jumala Riigis enne kohut. "Liha ja veri ei või pärida Jumala Riiki (seepärast) ... me kõik muutume ... Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surev riietuma surematusega" (1Korintlastele 15:50,51,53).
Nous entrons dans le Royaume de Dieu directement après le tribunal du jugement (Matthieu 25:34); les fidèles ne sont donc pas dans le royaume de Dieu avant le jugement. "La chair et le sang ne peuvent pas hériter du Royaumc de Dieu (alors)... nous serons tous changés... Car ce corruptible doit se revêtir d’incorruption, et ce mortel doit se revêtir d’immortalité" (1 Corinthiens 15:50-51, 53). Il s’ensuit que ce changement de nature, de la mortelle à l’immortelle, a lieu au tribunal du jugement, étant donné que c’est de là où nous entrons dans le Royaume.
私たちはその裁きを受けた後ただちに神の国に入ります(マタ.25:34)。従って忠誠的信者でもその裁きがある迄は神の国に入ることが出来ません。"肉と血とは神の国を継ぐことが出来ないのです。... またたく間に、一瞬に変えられる。... なぜなら、この朽ちるものは必ず朽ちない者を着、この死ぬものは必ず死なないものを着ることになるからである"(コリ前.15:50、51、53)。死ぬべきものから死なないものにならなければ神の国に入れないから、その本性の変りは裁きの座において起こるのです。
Ons betree die Koninkryk van God direk na ons verskyning voor die oordeelstoel (Mattheüs 25:34); die gelowiges betree dus nie die Koninkryk voor die oordeel nie. "Maar dit verklaar ek, broeders, dat vlees en bloed die koninkryk van God nie kan beërwe nie …….. maar ons sal almal verander word…..Want hierdie verganklike moet met onverganklikheid beklee word, en hierdie sterflike moet met onsterflikheid beklee word" (1 Korinthiërs15:50,51,53). Dit volg dan dat hierdie verandering van ons natuur, van verganklik na onverganklik, plaasvind by die oordeelstoel omdat dit daar is waar ons die Koninkryk sal betree.
Mi ulazimo u Kraljevstva Božjega odmah nakon suda (Mt.25:34); vjernici nisu stoga u Božjem Kraljevstvu prije suda. "Tijelo i krv ne mogu baštiniti kraljevstva Božjega (znači)... svi ćemo se izmijeniti... Jer ovo raspadljivo treba da se obuče u neraspadljivost i ovo smrtno da se obuče u besmrtnost" (1Kor.15:50,51,53). Slijedi da ova promjena prirode, iz smrtne u besmrtnu, nastaje kod suda, budući da tada ulazimo u Kraljevstvu.
Közvetlenül az ítélet után belépünk Isten Országába (Mt.25:34), így a hűségesek nem lehetnek Isten Országában az ítéletet megelőzően. "Test és vér nem örökölheti Isten országát... mindnyájan el fogunk változni... e romlandó testnek romolhatatlanságba kell költöznie, és e halandónak halhatatlanságba" (1Kor.15:50,51,53). Tehát a természet megváltozása a halandóból a halhatatlanságba az ítélőszéknél fog megtörténni, vagyis csak ekkor mehetünk be Isten Országba.
Mes įžengsime į Dievo Karalystę iš karto po teismo (Mt 25:34); teisieji nebus Dievo Karalystėje prieš teismą. "Kūnas ir kraujas negali paveldėti Dievo karalystės... visi būsime perkeisti... nes šitas gendamasis turi apsivilkti negendamumu ir šitas mirtingasis apsivilkti nemirtingumu" (1 Kor 15:50,51,53). Tai reikštų, kad prigimties pasikeitimas iš mirtingos į nemirtingąją įvyks teismo vietoje, kadangi į Dievo Karalystę mes įžengsime būtent iš ten.
Ние влегуваме во Божјото царство веднаш по судот (Мт.25:34); верните према тоа не се во Божјото царство пред судот. "Телото и крвта не можат да го наследат царството Божјо... а ние ќе се измениме... распадливото треба да се облече во нераспадливо, а смртното- да се облече во бесмртно" (1Кор.15:50,51,53). Следува дека смената на природа, од смртна во бесмртна, настанува кај судот, бидејќи тогаш влегуваме во царството.
Tunaingia ufalme wa Mungu moja kwa moja baada ya kiti cha hukumu (Math. 25:34); basi waaminifu hawawi katika ufalme wa Mungu kabla ya hukumu. "Nyama na damu haziwezi kurithi ufalme wa Mungu (basi) …. Lakini sote tutabadilika …. Maana sharti huu uharibikao uvae kutoharibika, nao huu wa kufa uvae kutokufa" (1Kor. 15: 50,51, 53). kifuatacho ni kuwa badiliko hili la mwili, toka kufa hadi kutokufa, linatolewa kwenye kiti cha hukumu, kwa kuwa ndipo tunaingia ufalme.
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
Me näitasime, et igavene elu ja üleminek Jumala looduks, antakse õndsatele peale kohut. Kristus tõstab üles esmajärjekorras kohtu ees vastutavaid ja mõistab nende üle kohut, peale seda, kui nad kõik on kogunenud tema ette.
On a montré que la vie éternelle et la nature de Dieu sont accordées aux fidèles après le jugement. Le Christ va en premier ressusciter ceux qui sont responsables devant Dieu, et ensuite les rassembler à son tribunal pour les juger. Vu que la récompense de la nature immortelle est donnée après jugement, il s’ensuit donc que tous ceux qui sont ressuscités ne peuvent être immortels déjà. S’ils étaient ressuscités avec un corps immortel, alors il n’y aurait pas besoin d’un tribunal de jugement pour dispenser les récompenses.
Ons het aangetoon dat die ewige lewe en die verandering na God se natuur geskenk word aan die gelowiges met die oordeel. Christus sal eerste diegene opwek wat verantwoordelik is tot sy oordeel, en hulle dan oordeel nadat hulle na hom versamel is. Aangesien die beloning van 'n onsterflike natuur gegee gaan word by die oordeel, volg dit dat almal wat opgewek word eerstens 'n sterflike natuur sal hê. Indien hulle reeds met onsterflike liggame opgewek word is daar geen rede vir die regterstoel waar hierdie beloning uitgedeel gaan word nie.
Pokazali smo da se vječni život i izmjena u Božju prirodu dodjeljuju vjernicima nakon suda. Krist će prvo uskrsnuti one odgovorne njegovu sudu, i onda će im suditi nakon njihova okupljanja k njemu. Budući da se nagrada besmrtne prirode daje kod suda, slijedi da oni koji su uskrsnuti imaju smrtnu prirodu prije svega. Ako su oni uskrsnuti besmrtnim tijelima, onda nema nikakva razloga za sudačku stolicu kod koje bi se dijelile nagrade.
A hűségesek elnyerik az örök életet, és az Isten természetéhez való hasonulást az ítélet után. Krisztus először is feltámasztja azokat, akik ennél az ítéletnél felelősségre vonhatóak, majd miután maga köré gyűjtötte, megítéli őket. A halhatatlan természet jutalma az ítéletkor adatik, tehát mindazok, akik feltámadnak halandó természetűek lesznek. Ha halhatatlan testtel lennének feltámasztva, akkor az ítélet elvesztené a célját, ahol a jutalom kiosztása fog történni.
Jau esame išsiaiškinę, kad amžinąjį gyvenimą ir dievišką prigimtį tikintieji įgys tik po teismo. Pirmiausia Kristus prikels tuos, kurie atsakingi prieš Dievo teismą, ir juos teis, kai visi susirinks prie jo. Kadangi nemirtingą prigimtį mes įgysime tik po teismo, iš to seka, kad visi prikeltieji turės mirtingąją prigimtį. Jeigu jie prisikeltų su nemirtinga prigimtimi, tai nebūtų jokios prasmės laukti apdovanojimo teismo metu.
Ние покажавме дека вечниот живот и претворувањето во Божја природа се доделуваат на верните по судот. Христос прво ќе ги воскресне оние одговорните на неговиот суд, потоа ќе ги суди откако ќе бидат собрани при него. Бидејќи наградата на бесмртна природа се дава по судењето, следува дека сите кои се воскреснати имаат смртна природа пред се. Ако се тие воскреснати со бесмртни тела, тогаш ќе нема причина за судот кај што ќе се делат наградите.
Tumeonyesha kwamba uzima wa milele na kubadilika kuwa na mwili wa Uungu utatolewa na kupewa waaminifu baada ya hukumu. Kwanza Kristo atawafufua walio na wajibu kwake; na kisha kuwahukumu baada ya kuwa wamekusanyika kwake kwa kuwa mwili usiokufa watapewa kwenye hukumu, kinachofuata ni kwamba wote waliofufuliwa kwanza wanakuwa na mwili unaokufa. kama wamefufuliwa wakiwa na miili isiyokufa, basi hakuna sababu ya kiti cha hukumu ambako thawabu zitatolewa.
  Piibli Alused Kõrvalepõ...  
Me näitasime, et igavene elu ja üleminek Jumala looduks, antakse õndsatele peale kohut. Kristus tõstab üles esmajärjekorras kohtu ees vastutavaid ja mõistab nende üle kohut, peale seda, kui nad kõik on kogunenud tema ette.
On a montré que la vie éternelle et la nature de Dieu sont accordées aux fidèles après le jugement. Le Christ va en premier ressusciter ceux qui sont responsables devant Dieu, et ensuite les rassembler à son tribunal pour les juger. Vu que la récompense de la nature immortelle est donnée après jugement, il s’ensuit donc que tous ceux qui sont ressuscités ne peuvent être immortels déjà. S’ils étaient ressuscités avec un corps immortel, alors il n’y aurait pas besoin d’un tribunal de jugement pour dispenser les récompenses.
Ons het aangetoon dat die ewige lewe en die verandering na God se natuur geskenk word aan die gelowiges met die oordeel. Christus sal eerste diegene opwek wat verantwoordelik is tot sy oordeel, en hulle dan oordeel nadat hulle na hom versamel is. Aangesien die beloning van 'n onsterflike natuur gegee gaan word by die oordeel, volg dit dat almal wat opgewek word eerstens 'n sterflike natuur sal hê. Indien hulle reeds met onsterflike liggame opgewek word is daar geen rede vir die regterstoel waar hierdie beloning uitgedeel gaan word nie.
Pokazali smo da se vječni život i izmjena u Božju prirodu dodjeljuju vjernicima nakon suda. Krist će prvo uskrsnuti one odgovorne njegovu sudu, i onda će im suditi nakon njihova okupljanja k njemu. Budući da se nagrada besmrtne prirode daje kod suda, slijedi da oni koji su uskrsnuti imaju smrtnu prirodu prije svega. Ako su oni uskrsnuti besmrtnim tijelima, onda nema nikakva razloga za sudačku stolicu kod koje bi se dijelile nagrade.
A hűségesek elnyerik az örök életet, és az Isten természetéhez való hasonulást az ítélet után. Krisztus először is feltámasztja azokat, akik ennél az ítéletnél felelősségre vonhatóak, majd miután maga köré gyűjtötte, megítéli őket. A halhatatlan természet jutalma az ítéletkor adatik, tehát mindazok, akik feltámadnak halandó természetűek lesznek. Ha halhatatlan testtel lennének feltámasztva, akkor az ítélet elvesztené a célját, ahol a jutalom kiosztása fog történni.
Jau esame išsiaiškinę, kad amžinąjį gyvenimą ir dievišką prigimtį tikintieji įgys tik po teismo. Pirmiausia Kristus prikels tuos, kurie atsakingi prieš Dievo teismą, ir juos teis, kai visi susirinks prie jo. Kadangi nemirtingą prigimtį mes įgysime tik po teismo, iš to seka, kad visi prikeltieji turės mirtingąją prigimtį. Jeigu jie prisikeltų su nemirtinga prigimtimi, tai nebūtų jokios prasmės laukti apdovanojimo teismo metu.
Ние покажавме дека вечниот живот и претворувањето во Божја природа се доделуваат на верните по судот. Христос прво ќе ги воскресне оние одговорните на неговиот суд, потоа ќе ги суди откако ќе бидат собрани при него. Бидејќи наградата на бесмртна природа се дава по судењето, следува дека сите кои се воскреснати имаат смртна природа пред се. Ако се тие воскреснати со бесмртни тела, тогаш ќе нема причина за судот кај што ќе се делат наградите.
Tumeonyesha kwamba uzima wa milele na kubadilika kuwa na mwili wa Uungu utatolewa na kupewa waaminifu baada ya hukumu. Kwanza Kristo atawafufua walio na wajibu kwake; na kisha kuwahukumu baada ya kuwa wamekusanyika kwake kwa kuwa mwili usiokufa watapewa kwenye hukumu, kinachofuata ni kwamba wote waliofufuliwa kwanza wanakuwa na mwili unaokufa. kama wamefufuliwa wakiwa na miili isiyokufa, basi hakuna sababu ya kiti cha hukumu ambako thawabu zitatolewa.